Pandeemia aeglustab energiatõhususe võidujooksu

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) neljapäeval avaldatud uues aruandes öeldakse, et energiatõhususe areng peaks sel aastal olema kümnendi nõrgim, mis tekitab maailmale täiendavaid väljakutseid rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamisel.
IEA oma 2020. aasta energiatõhususe aruandes teatas, et investeeringute langus ja majanduskriis on energiatõhususe paranemist sel aastal märkimisväärselt aeglustanud, langedes poole võrra kahe eelmise aasta paranemismäärast.
Aruande kohaselt peaks globaalne primaarenergia intensiivsus, mis on peamine näitaja maailma majandustegevuse energiatarbimise tõhususest, 2020. aastal paranema vähem kui 1 protsendi võrra, mis on madalaim määr alates 2010. aastast. See määr on IEA teatel tunduvalt madalam kui see, mis on vajalik kliimamuutustega edukaks tegelemiseks ja õhusaaste vähendamiseks.
Agentuuri prognooside kohaselt peaks energiatõhusus IEA säästva arengu stsenaariumis järgmise 20 aasta jooksul andma üle 40 protsendi energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisest.
Pariisis asuv agentuur märkis, et majanduskriisi ajal toimunud väiksemad investeeringud energiatõhusatesse hoonetesse ja uute autode müügi vähenemine süvendavad energiatõhususe aeglast edenemist sel aastal veelgi.
Ülemaailmselt on energiatõhususse tehtavad investeeringud sel aastal 9 protsenti vähenemas.
IEA teatel on järgmised kolm aastat kriitilise tähtsusega periood, mil maailmal on võimalus energiatõhususe aeglustumise paranemise trend ümber pöörata.
„Valitsuste jaoks, kes suhtuvad energiatõhususe suurendamisse tõsiselt, on lakmuspaber ressursside hulk, mida nad sellele oma majanduse elavdamise pakettides eraldavad, kusjuures tõhususmeetmed saavad aidata edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist,“ ütles IEA tegevdirektor Fatih Birol avalduses.
„Energiatõhusus peaks olema valitsuste ülesannete nimekirja tipus, kes püüdlevad jätkusuutliku majanduse elavdamise poole – see loob töökohti, annab majandustegevusele hoogu, säästab tarbijate raha, kaasajastab elutähtsat taristut ja vähendab heitkoguseid. Pole mingit vabandust, miks mitte eraldada sellesse palju rohkem ressursse,“ lisas Birol.


Postituse aeg: 09. dets. 2020